Guidance

Notice of rights and entitlements Estonian (PACE Code C) (accessible version)

Updated 27 January 2020

Pidage meeles oma õigusi, kui olete vahi all

Käesolevas teatises sisalduvad õigused, mis järgivad ELi direktiivi 2012/13 kriminaalmenetluse käigus teabe saamise õiguse kohta, tagatakse teile Inglismaal ja Wales’is kehtiva seaduse alusel.

Teie õigused politseijaoskonnas on sellel leheküljel kokkuvõtlikult esitatud

Järgmistel lehekülgedel leidub lõikudes 1-11 lisateavet.

Täielikud üksikasjad leiab politsei tegevusjuhendi C-koodeksist.

  1. Öelge politseile, kui soovite politseijaoskonnas viibimise ajal nõuandeadvokaadi abi. See on tasuta.
  2. Öelge politseile, kui soovite, et kellelegi teatataks teie politseijaoskonnas viibimisest. See on tasuta.
  3. Öelge politseile, kui soovite näha nende reegleid – seda reeglistikku nimetatakse tegevusjuhendiks.
  4. Öelge politseile, kui vajate arstiabi. Öelge politseile, kui tunnete end haiglaselt või olete vigastatud. Meditsiiniabi on tasuta.
  5. Kui teile esitatakse küsimusi õigusrikkumise kohta, milles teid kahtlustatakse, ei pea te mitte midagi vastama. Aga kui te ei maini küsitlemise korral midagi, millele te hiljem kohtus toetute, võib see teie kaitsele kahjuks tulla. Kõike, mida ütlete, võidakse teie vastu tõendina kasutada.
  6. Politsei peab teile rääkima õigusrikkumisest, mida te nende arvates sooritasite ja miks teid arreteeriti ning vahi all hoitakse.
  7. Politsei peab laskma kas teil või teie nõuandeadvokaadil näha teie arreteerimise ja vahi all hoidmise põhjuse sissekannet ning politseijaoskonnas viibimisega seotud sissekandeid ja dokumente.
  8. Kui vajate tõlki, peab politsei teile tõlgi muretsema. Võite lasta teatud dokumente tõlkida. See on tasuta.
  9. Öelge politseile, kui te ei ole britt ja kui soovite võtta ühendust oma saatkonna või konsulaadiga või soovite, et neile teatataks teie vahi all hoidmisest. See on tasuta.
  10. Politsei peab teile ütlema, kui kaua teid vahi all hoida võib.
  11. Kui teile esitatakse süüdistus ning teie kohtuasi läheb kohtusse, on teil ja teie nõuandeadvokaadil enne kohtuistungi algust õigus süüdistuse esitaja tõendeid näha.

Kui te ei ole mis tahes loetletud õiguses kindel, öelge seda politsei valveametnikule

Vaadake kokkuvõttele järgnevaid lehekülgi, et saada lisateavet selle kohta, kuidas politsei peaks teid kohtlema ja teie eest hoolitsema

Käesolev teatise versioon õiguste kohta jõustub 21. august 2019

Palun säilitage antud teave ja lugege seda niipea, kui võimalik. See aitab teil politseijaoskonnas viibimise ajal otsuseid teha.

1. Nõuandeadvokaadi saamine

  • Nõuandeadvokaat võib teid õigusküsimustes abistada ja nõustada.
  • Kui olete palunud luba rääkida nõuandeadvokaadiga, siis pole te midagi valesti teinud.
  • Politsei valveametnik peab teilt küsima, kas soovite õigusnõustamist. See on tasuta.
  • Politsei peab lubama teil politseijaoskonnas viibimise ajal ükskõik mis ajal – kas päeval või öösel - nõuandeadvokaadiga rääkida.
  • Kui te palute õigusalast nõu, ei ole politseil tavaliselt lubatud teile enne nõuandeadvokaadiga rääkimist küsimusi esitada. Kui politsei esitab teile küsimusi, võite paluda nõuandeadvokaadi samaaegset ruumis viibimist.
  • Kui ütlete politseile, et te ei soovi õigusnõustamist, aga muudate hiljem meelt, pöörduge politsei valveametniku poole, kes aitab teil siis nõuandeadvokaadiga ühendust võtta.
  • Kui nõuandeadvokaat ei tule kohale või ei võta teiega politseijaoskonnas ühendust või kui teil on nõuandeadvokaadiga uuesti vestelda vaja, paluge politseil temaga uuesti ühendust võtta.

Tasuta õigusabi vähemtähtsates küsimustes:

  • Mõnel juhul, kui on tegemist vähemtähtsate probleemidega, piirdutakse tasuta õigusabi telefoni teel nõustamisega otse kriminaalkaitseteenistuse kvalifitseeritud nõustajate poolt, välja arvatud allpool loetletud erandkorrad, kui nõuandeadvokaat peab politseijaoskonda tulema:
    • kui politsei soovib teile õigusrikkumisealaseid küsimusi esitada või tunnistajat tuvastada;
    • kui vajate volitatud täisealise isiku abi. Vt „Abi vajavad isikud“;
    • kui te ei suuda telefoni teel suhelda või
    • kui väidate, et politsei on teid tõsiselt väärkohelnud.

Kui tasuta õigusabi ei ole piiratud telefoni teel nõustamisega otse kriminaalkaitse teenistuselt:

  • Võite paluda tuttava nõuandeadvokaadiga kõnelemise võimalust ja te ei pea tasuma, kui ta teeb tööd õigusabi raames. Kui te ei tunne ühtegi nõuandeadvokaati või teile teadaoleva nõuandeadvokaadiga ei ole võimalik ühendust saada, võite valves oleva nõuandeadvokaadiga rääkida. See on tasuta.
  • Valves olev nõuandeadvokaat ei ole mingil moel politseiga seotud.

Tasuta õigusabi korraldamiseks:

  • Võtab politsei ühendust kaitseadvokaadi kõnekeskusega, kes korraldab õigusabi andmise kas kaitseadvokaadi kõnekeskuse otseliinilt, teie soovitud nõuandeadvokaadi või valves olevalt nõuandeadvokaadi poolt.
  • Kaitseadvokaadi kõnekeskus ja kaitseadvokaadi kõnekeskuse otseliin on sõltumatud teenused tasuta õigusabi korraldamiseks ja ei ole mingil moel politseiga seotud.

Kui soovite õigusabi eest ise tasuda:

  • Soovi korral võite alati õigusabi eest ise tasuda.
  • Kui tasuta õigusabi on piiratud telefoni teel nõustamisega kaitseadvokaadi kõnekeskuse otseliinilt, võite ikkagi soovi korral oma valitud nõuandeadvokaadiga telefoni teel rääkida, aga talle ei tasuta õigusabi eest ja ta võib teilt tasu küsida. Kaitseadvokaadi kõnekeskus võtab teie nimel nõuandeadvokaadiga ühendust.
  • Teil on õigus valitud nõuandeadvokaadiga eraviisiliselt rääkida telefoni teel või ta võib otsustada teie juurde politseijaoskonda tulla.
  • Kui teie valitud nõuandeadvokaadiga ei saada ühendust, võib politsei ikkagi helistada kaitseadvokaadi kõnekeskusesse ja tellida valves olevalt nõuandeadvokaadilt tasuta õigusabi.

2. Teie politseijaoskonnas viibimisest teavitamine

  • Võite paluda politseil ühendust võtta kellegagi, kes peab teadma, et viibite politseijaoskonnas. See on tasuta.
  • Nad võtavad teie eest kellegagi esimesel võimalusel ühendust.

3. Tegevusjuhendi vaatamine

  • Tegevusjuhendis on reeglid, kus teile öeldakse, mida politsei võib teie politseijaoskonnas viibimise ajal teha ja mida mitte. Need sisaldavad käesolevas teatises kokkuvõtlikult esitatud õiguste üksikasju.
  • Politsei lubab teil tegevusjuhendit lugeda, kuid te ei saa seda teha, kui see takistab politseil välja selgitamast, kas te olete seadust rikkunud või mitte.
  • Kui soovite tegevusjuhendit lugeda, pöörduge oma palvega politsei valveametniku poole.

4. Arstiabi saamine, kui te ei ole terve või olete vigastatud

  • Öelge politseile, kui olete haige või vajate ravimeid. Nad helistavad arstile või meditsiiniõele või mõnele muule tervishoiutöötajale ning see on tasuta.
  • Teile võidakse lubada ka teie ravimi manustamist, kuid politsei peab seda kõigepealt kontrollima. Tavaliselt vaatab teid esmalt läbi meditsiiniõde, aga kui vajate arsti, saadab politsei arsti järele. Te võite paluda teist arsti, kuid teil võib olla vaja selle eest maksta.

5. Õigus vaikida

Kui teile esitatakse küsimusi õigusrikkumise kohta, milles teid kahtlustatakse, ei pea te mitte midagi vastama.

Aga kui te ei maini küsitlemise korral midagi, millele te hiljem kohtus toetute, võib see teie kaitsele kahjuks tulla.

Kõike, mida ütlete, võidakse teie vastu tõendina kasutada.

6. Teave õigusrikkumise kohta, milles teid kahtlustatakse ning teave teie arreteerimise ja kinnipidamise põhjuste kohta

  • Politsei peab teile ütlema, missugune on see õigusrikkumine, mida te nende arvates toime panite. See sisaldab nende arvamuse kohast teavet õigusrikkumise toimepaneku aja- ja koha kohta.
  • Politsei peab teile ütlema, miks te nende arvates õigusrikkumise toime panite ja miks nad usuvad, et pidid teid arreteerima.
  • Politseijaoskonnas peab politsei teile ütlema, miks nad arvavad, et teid tuleb vahi all hoida.
  • Enne kui teile esitatakse õigusrikkumist puudutavaid küsimusi, peab politsei teile ja teie nõuandeadvokaadile andma piisavalt teavet selle kohta, mida te politsei arvates tegite, et te võiksite ennast kaitsta, aga mitte nii kaua, et see kahjustab politseiuurimist.
  • See kehtib ka mis tahes muude õigusrikkumiste kohta, mida te politsei arvates toime pannud olete.

7. Teie arreteerimist ja kinnipidamist puudutavate sissekannete ja dokumentide nägemine

  • Kui teid peetakse kinni politsejaoskonnas, peab politsei:
    • tegema sissekande teie kinnipidamisprotokolli, kirjutades teie arreteerimise põhjuse ja vajaduse ning miks teid nende arvates kinni pidada tuleks.
    • lubama  teil  ja  teie  nõuandeadvokaadil  neid  sissekandeid  näha. Politsei valveametnik korraldab selle.
  • See kehtib ka igasuguste muude õigusrikkumiste kohta, mis te politsei arvates toime pannud olete.
  • Politsei peab lubama teile või teie nõuandeadvokaadile juurdepääsu dokumentidele ja materjalidele, mis on olulised teie arreteerimise ning kinnipidamise seaduslikkuse efektiivseks vaidlustamiseks.

8. Teie aitamiseks tõlgi muretsemine ja teatud dokumentide tõlkimine

  • Kui te ei räägi inglise keelt või ei saa sellest aru, organiseerib politsei teile emakeele rääkija abiks. See on tasuta.

Kui olete kurt või teil on kõnelemisraskused, organiseerib politsei teile tõlgi, kes tõlgib briti inglise viipekeelt. See on tasuta. - Kui te ei räägi inglise keelt või ei saa sellest aru, organiseerib inglise politsei teie jaoks tõlgi, et te saaksite teada oma kinnipidamise põhjuse. Seda tuleb teha iga kord, kui politsei otsustab teid vahi all hoida. - Pärast iga otsust teid vahi all hoida ja pärast seda, kui teid on mingis õigusrikkumises süüdistatud, peab politsei teile andma teie emakeeles kirjutatud protokolli, kuhu on kirja pandud teie vahi alla võtmise põhjus ja mis tahes õigusrikkumine, milles teid süüdistatakse, välja arvatud siis, kui on mingi kindel põhjus seda mitte teha: - kui otsustate, et teil ei ole protokolli enesekaitseks vaja, sest saate juhtunust ja oma protokolli saamise õigusest loobumise tagajärgedest hästi aru ning politsei on võimaldanud teil otsuse langetamiseks paluda nõuandeadvokaadi abi. Te peate oma nõusoleku ka kirjalikult esitama. - Kui suuline tõlge või tõlgi kokkuvõte on kirjaliku protokolli asemel teie jaoks enesekaitseks piisav ja te mõistate täielikult seda, mis sünnib, ning kinnipidamisametnik annab selleks loa. - Kui politsei esitab teile küsimusi ja ei tee audiosalvestust, jäädvustab tõlk teie emakeeles kirjalikult küsimused ja teie vastused. Te võite seda kontrollida, enne kui kinnitate oma allkirjaga kirjapandud protokolli õigsust. - Kui tahate politseile avaldust teha, teeb tõlk avaldusest teie emakeeles koopia, et te selle õigsust kontrolliksite ja oma allkirjaga kinnitaksite. - Teil on samuti õigus saada käesoleva teatise tõlge. Kui te pole tõlget saanud, tuleb teile tõlgi kaudu teave anda ja viivitamatult teatise tõlkimine korraldada.

9. Teie saatkonna või konsulaadiga ühenduse võtmine

Kui te ei ole britt, võite politseile öelda, et soovite ühendust oma ülemvoliniku, saatkonna või konsulaadiga, et öelda neile oma asukoht ja politseijaoskonnas viibimise põhjus. Nad võivad teid ka eraviisiliselt külastada või saata nõuandeadvokaadi teie juurde.

10. Kui kaua teid võib vahi all hoida

  • Tavaliselt võib teid süüdistust esitamata 24 tundi vahi all hoida. See võib kesta kauem, kuid ainult siis, kui kohtunik ja vandekohus mõistavad õigusrikkumise üle kohut Kuninglikus kohtus ja politseiinspektor või kohus lubab seda. Pärast 36 tunni möödumist võib vaid kohus lubada politseil teid süüdistuseta kauem kinni pidada.
  • Aeg-ajalt peab politsei vanemametnik teie juhtumit uurima, et näha, kas teid tuleks veel politseijaoskonnas hoida. Seda kutsutakse ülevaatuseks ja nimetatud politseiametnik on ülevaatusametnik. Välja arvatud juhul, kui te ei ole terve, on teil õigus selle otsuse kohta oma arvamust avaldada kirjalikult või öeldes seda ülevaatusametnikule isiklikult või telelingi kaudu. Teie nõuandeadvokaadil on samuti õigus teie nimel selle kohta arvamust avaldada.
  • Kui ülevaatusametnik ei lase teid vabaks, tuleb teile öelda selle põhjus ning see teie kinnipidamisprotokolli kirja panna.
  • Kui teie vahi all hoidmine ei ole vajalik, tuleb teid vabaks lasta. Kui politsei ütleb teile, et õigusrikkumise uurimist soovitakse jätkata, lastakse teid kautsjoni vastu või kautsjonita vabaks. Kautsjoni korral tuleb teile anda kirjalik teatis, kus kirjutatakse, et te peate politseijaoskonda naasma ja igasuguste kautsjonile rakenduda võivate tingimuste kohta.
  • Kui politsei soovib paluda kohtul teie vahi all olekut pikendada:
    • tuleb teid viia kohtusse kohtuistungile, juhul kui telelink ei ole üles seatud, nii et te võite näha ja kuulda inimesi kohtus ja nemad võiksid teid näha ja kuulda.
    • telelinki saab üles seada juhul, kui vahistusametnik peab seda kohaseks, nõuandeadvokaat on teile selle kasutuse kohta nõu andnud ja te olete oma nõusoleku andnud. .
    • teile tuleb anda koopia teabest, kus kohtule räägitakse tõenditest ja sellest, miks politsei soovib teid vahi all hoida.
    • teil on õigus kohtuistungi jaoks nõuandeadvokaat kaasa võtta.
    • politseil lubatakse teid vahi all hoida ainult siis, kui kohus usub, et see on vajalik, ja politsei uurib teie kohtuasja hoolikalt ning aega raiskamata.
  • Kui politseil on piisavad tõendid teie kohtusse saatmiseks, võidakse teile süüdistus esitada politseijaoskonnas või posti teel, et te ilmuksite kohtusse, et teie üle saaks kohut mõista.

11. Juurdepääs tõenditele, kui teie juhtum läheb kohtusse

Kui teile esitatakse süüdistus õigusrikkumises, tuleb teil või teie nõuandeadvokaadil lubada näha teie vastaseid tõendeid ja samuti tõendeid, mis võivad teie kaitsele abiks olla. Seda tuleb teha enne kohtuprotsessi algust. Politsei ja riiklik prokuratuur peavad seda korraldama ja tagama juurdepääsu asjassepuutuvatele dokumentidele ja materjalidele.

Muud asjad, mida teil tuleks politsejaoskonnas viibimise kohta teada

Kuidas teid tuleb kohelda ja teie eest hoolitseda

Neis märkustes räägitakse, mida te võite politseijaoskonnas vahi all viibimise ajal oodata. Lisateabe saamiseks paluge tegevusjuhendit näha. See sisaldab loetelu, kust saab kõigi nimetatud asjade kohta lisateavet. Küsimuste korral pöörduge politsei valveametniku poole.

Abi vajavad isikud

  • Kui te olete noorem kui 18 või haavatav, näiteks kui teil on õpiraskused või vaimse tervise probleemid, siis on teil õigus paluda kellegi juuresolekut, kui politsei teatud toiminguid teeb. Seda isikut kutsutakse teie volitatud täisealiseks isikuks ja talle antakse käesoleva teatise koopia.
  • Teie volitatud täisealine isik aitab teil juhtuvast aru saada ja kaitseb teie huve. Ta peab teiega koos olema, kui politsei räägib teie õigustest ja sellest, miks teid politseijaoskonnas hoitakse. Ta peab olema teiega ka siis, kui politsei loeb teile politseihoiatuse ette.
  • Teie volitatud täisealine isik võib samuti teie nimel nõuandeadvokaadi abi paluda.
  • Soovi korral võite te oma nõuandeadvokaadiga rääkida ilma volitatud täisealise isiku juuresolekuta.
  • Politseil võib teie politseijaoskonnas viibimise ajal samuti vaja olla teha midagi alltoodust. Välja arvatud erandjuhud, peab teie volitatud täisealine isik teiega kogu aeg koos olema, kui politsei teeb midagi alljärgnevast:
    • intervjueerib teid või palub teilt kirjaliku avalduse või politsei märkuste allkirjastamist.
    • võtab teilt läbiotsimiseks seljast enam kui teie üleriided.
    • võtab teie sõrmejäljed, teeb foto või võtab DNA- või muu proovi.
    • teeb midagi, mis on seotud tunnistaja tuvastamisega.
  • Teie volitatud täisealisel isikul peaks olema isiklikult kohal viibimise või teiega telefoni teel ühenduses olemise võimalus, et teid aidata, kui politsei vaatab teie juhtumit üle, et näha, kas teid tuleks kauem kinni pidada.
  • Kui teie volitatud täisealisel isikul on võimalik, peab ta juures viibima, kui politsei esitab teile õigusrikkumises süüdistuse.

Politseijaoskonnas viibimise protokolli kohta üksikasjade saamine

  • Kõik, mis teiega politseijaoskonnas viibimise ajal juhtub, pannakse kirja. Seda kutsutakse kinnipidamisprotokolliks.
  • Politseijaoskonnast lahkumisel võite teie ise, teie nõuandeadvokaat või volitatud täisealine isik kinnipidamisprotokolli koopiat küsida. Politsei peab teile võimalikult kiiresti kinnipidamisprotokolli koopia andma.
  • Te võite politseilt oma kinnipidamisprotokolli koopiat küsida kuni 12 kuu jooksul pärast politseijaoskonnast lahkumist.

Ühenduse võtmine

  • Nõuandeadvokaadiga kõnelemisele ja ühele isikule teie vahistamisest teatamisele lisaks lubatakse teil tavaliselt üks telefonikõne teha.
  • Paluge politseid, kui soovite telefonikõnet teha.
  • Te võite ka pliiatsit ja paberit paluda.
  • Teid võidakse külastada, kuid valveametnik võib keelduda seda lubamast.

Teie kong

  • Võimalusel tuleb teid omaette kongis hoida.
  • See peab olema puhas, soe ja valgustatud.
  • Teie voodiriided peavad olema puhtad ja korras.
  • Teile tuleb võimaldada tualeti kasutus ja pesemisvõimalus.

Isiklikud vajadused – tervis, hügieen ja heaolu

  • Teilt tuleb küsida, kas soovite kinnipidamisasutuse töötajaga rääkida eraviisiliselt oma tervise, hügieeni ja heaoluga seotud isiklikest vajadustest, mis võivad teid kinnipidamise ajal mõjutada või probleeme tekitada.
  • Politsei korraldab teile vajalike toodete kohaletoimetamise. Kui soovite, võib asjaomane töötaja olla teiega samast soost.
  • Kui olete vähemalt 18-aastane naine, tuleb teilt küsida, kas vajate kinnipidamise ajal hügieenisidemeid või sarnaseid tooteid, ning teid tuleb teavitada järgmisest:
    • tooted antakse teile tasuta;
    • saadaval on asendustooted; ning
    • kinnipidamisasutuse ametniku loa korral võivad tooteid tuua omal kulul teie perekonnaliikmed või sõbrad.
  • Kui olete kuni 18-aastane tüdruk, tagab kinnipidamisasutuse ametnik, et politseijaoskonnas oleks naissoost ametnik, kes teie järele vaatab ning hoolitseb teie isiklike vajaduste ja hügieenitarvete eest.

Riided

Kui teilt võetakse teie riided ära, peab politsei teid alternatiivse rõivastusega varustama.

Toit ja jook

Teile tuleb võimaldada 3 toidukorda päevas koos jookidega. Te võite juua saada ka toidukordade vahel.

Füüsiline liikumine

Võimalusel tuleb teil iga päev lubada väljas värskes õhus viibida.

Kui politsei küsitleb teid

  • Ruum peab olema puhas, soe ja valgustatud.
  • Te ei pea püsti seisma.
  • Politseiohvitserid peavad teile ütlema oma nime ja auastme.
  • Teil peab olema paus tavalistel söögiaegadel ja joogipaus umbes iga kahe tunni tagant.
  • Teile tuleb võimaldada vähemalt 8-tunnine puhkus igas vahi all veedetud ööpäevas.

Usuvajadused

Öelge politseile, kui te vajate midagi, mis aitaks teil politseijaoskonnas viibimise ajal oma usukombeid täita. Vajadusel võidakse teid varustada religioossete raamatute ja muude esemetega.

Juhud, kui tavareeglid erinevad

Nõuandeadvokaadi abi saamine

On teatud eriolukorrad, kui politseil on pakiline vajadus teid küsitleda enne, kui te olete nõuandeadvokaadiga rääkinud. Niisuguseid eriolukordi puudutav teave on toodud tegevusjuhendis. Tegevusjuhendis on kehtestatud reeglid, mida politsei võib teie politseijaoskonna viibimise ajal teha ja mida mitte. Kui soovite üksikasju täpsemalt uurida, on need toodud tegevusjuhendi C-koodeksi paragrahvis 6.6.

Ühes eriolukorras ei lase politsei teil valitud nõuandeadvokaadiga rääkida. Kui see juhtub, tuleb teile anda teise nõuandeadvokaadi valiku võimalus. Kui te soovite üksikasju täpsemalt uurida, on need kirjas tegevusjuhendi C-koodeksi B-lisas.

Kellegi teavitamine oma politseijaoskonnas viibimisest

On eriolukorrad, kui politsei ei luba teil kellegagi ühendust võtta. Nende eriolukordade kohta on toodud teave tegevusjuhendis. Kui te soovite üksikasju täpsemalt uurida, on need kirjas tegevusjuhendi C-koodeksi B-lisas.

Joobes ja narkootikumide mõju all autojuhtimise õigusrikkumised

Kui teid vahistati joobes või narkootikumide mõju all autojuhtimise tõttu, on teil õigus nõuandeadvokaadiga rääkida. See õigus ei tähenda, et te võiksite keelduda politsei läbiviidavast hingeõhu kontrollist või vere- või uriiniproovide andmisest isegi siis, kui te ei ole nõuandeadvokaadiga veel rääkinud.

Kinnipidamine 1983. aasta vaimse tervise seaduse alusel

Politsei võib teid vaimse tervise seaduse alusel hindamiseks ka politseijaoskonnas kinni pidada, kui te olete 18-aastane või vanem ja kuna esineb risk, et teie käitumine hakkab tekitama tõsist vigastust või surma teile või teistele, ei saa mõistlikkuse alusel eeldada, et teid kusagil mujal kinni peetaks. Kui teid on vaimse tervise seaduse alusel kinni peetud, ei tähenda see teie õigusrikkumise tõttu kinnipidamist.

See tähendab, et politsei peab organiseerima teile arsti külastuse ja kinnitatud vaimse tervishoiu töötaja, kellel oleks teile hinnangu andmiseks vajalik kvalifikatsioon. Teile tuleb anda hinnang 24 tunni jooksul alates teie politseijaoskonda saabumise või seal kinnipidamise ajast, kuid politsei püüab seda võimalikult kiiresti organiseerida. Politseijaoskonnas võidakse 24-tunni pikkust kinnipidamisperioodi hinnangu andmiseks pikendada veel 12 tunni võrra, kui arst peab seda vajalikuks ja kõrgeima järgu politseiametnik kinnitab seda. Selle aja jooksul võib politsei teid hindamise võimaldamiseks sobivamasse kohta üle viia.

Sel ajal kui te ootate endale hinnangu andmist, võib politsei organiseerida teile määratud tervishoiutöötaja külastuse. Nimetatud tervishoiutöötaja ei saa hinnangut anda, kuid ta aitab teid igasuguste muude tervisehädade puhul ning aitab selgitada hinnangu tähendust.

Sõltumatud kinnipidamiskoha külastajad

On kogukonnaliikmed, kellele on lubatud politseijaoskondadesse ette teatamata pääseda. Neid tuntakse kui sõltumatuid kinnipidamiskoha külastajaid. Nad töötavad vabatahtlikkuse alusel, et tagada kinnipeetute õige kohtlemine ja nende õigustele ligipääs.

Teil ei ole sõltumatu kinnipidamiskoha külastajaga kohtumise õigust ja te ei saa nõuda tema külastust. Kui sõltumatud kinnipidamiskoha külastajad külastavad teid vahi all oleku ajal, tegutsevad nad politseist sõltumatult, et kontrollida teie heaolu ja õiguste kaitset. Aga te ei pea nendega rääkima, kui te seda ei soovi.

Kuidas kaebust esitada

Kui tahate kaebust esitada viisi kohta, kuidas teid on koheldud, paluge võimalust rääkida politseiametnikuga, kes on inspektor või kõrgema aukraadiga. Pärast vabanemist võite samuti mis tahes politseijaoskonnas sõltumatule politseikäitumise komisjonile (IOPC) kaebust esitada; seda võib teie eest teha ka teie nõuandeadvokaat või teie parlamendiliige.